Veebruari kokkuvõte

Tere, sõbrad! Jälle üks kuu möödas, seekord aasta kõige lühem. Jagan teiega nüüd oma ekraani numbritega. Loodan, et seda on näha ja mind kuulda.

Kulud kokku: 454€.

Ei, ma ei kolinud 100 eurisess üürikasse. Sott läks hoopis õe toa ümberehitamise toetamiseks.

Tulud kokku: 1157€.

Küünlakuu teenistus tuli “Kalevipoja” heebrea keelde tõlkimise eest. Nagu teada, on Iisraelis vaktsineeritud üle 80% elanikkonnast, seega peagi tõtatakse hordidena raamatupoodidesse, et pärast pikka tülpivat karantiini riiulitelt vaimutoitu haarata. Selleks puhuks sai ka Kreutzwaldi teos kohalikule rahvale seeditavaks tehtud. Hoian pöidlad pihus.

Alustuseks natuke reklaami. Aga sellist, mille eest mina sentigi ei saa. Lihtsalt omast kogemusest.

Kõik, kes te säästunippe otsite, võite minna lehele Minuteenus.ee, kus sisestate oma kontaktandmed ja mõne päeva pärast helistatavad teile erinevad mobiilioperaatorid, kes abieluettepaneku stiilis emotsioone täis sõnavõtus üritavad konkurente üle trumbata. Nii sain mina oma telefoniarve 18GB internetimahu ja hinnaga 5€/kuus. Võibolla juba vana nipp, aga vot mina ei olnud proovinud. Iga sent on väärt, ka need, mida mulle selle promo eest ei maksta!

Veebruaris juhtus nii mõndagi, mis mõtlema ja tegutsema pani. Esiteks, rahast rääkides, tegin lõpuks ometi sammu, mis mu kohe miinusesse viis. Nimelt ostsin Funderbeamis juurde Sileni osakuid hinnaga 6.5€. See oli ka kõrgeim hind, mida ekraan näitas enne kui kõik kolinal kukkuma hakkas. Praegu on Sileni hind 5.91€ peal. Algse 300%+ asemel vaatab nüüd vastu “kõigest” 120%+ kasv.

Novot kui vahva, mõtlen endamisi ja närin küüsi. Tegelikult on ju kõik hästi, aga hull on see, et antud raha võtsin jälle(!) meelerahufondist, mis PIDI JU OLEMA TAGAVARAKS. Ma arvan, et see on väga hea näide minu ahnusest, mille karikas on täis ja ajab ülegi. Emotsioonid võitsid ja ratsionaalsus kaotas seekord. Samas mõtlesin ka seda, et 1000€ kogumine ja kõrvale panek oleks justkui esimene level, millest mina olin juba mööda saanud, seega “tohtisin” seda raha kasutada. Ehk siis: loll leiab alati vabanduse.

Huvitav on aga see, et kuna päris puu alla elama selle halva ajastuse pärast minema ei pea, siis ausalt öeldes valdab mind teatud enesekindluse ja ükskõiksuse tunne, mis sosistab pidevalt kõrva sõna kannatus. Sest ega praegu pole ju vahet kas ta kukub 1 või 2 või 20 protsenti. Loeb see, mis on 10, 20, 30 aasta pärast. Ja mingi tunne mu sees ütleb, et siis olen tänulik, et täna hirmkallina tundunud 6.5€ eest juurde ostsin.

Üks tähelepanek Sileni viimasest update’ist lisaks kasvanud müüginumbritele oli ka veebikülastuste arv, mis erinevalt müüginumbritest kukkus detsembris 35%. Nüüd on huvi jälle pisut kasvanud, kuid minu jaoks oli see märk veel “avastamata aardest”. Müük kasvab, aga laiem tähelepanu pole veel järgi jõudnud. See kuidagi kõnetas.

Veebruarikuu oli ka märgiline, kuna astusin Peeter Pärtli kingadesse ja andsin Soome kinnisvaramogulitele Estateguru kaudu laenu. Kuna ka soomlased teavad, et võlg on võõra oma, siis hakkab Juho ja Aatto käest igal kuul Eesti poole lendama kirjatuvi (Rahakratt vist korraldab seda logistikat), nokas ümbrik tervelt 0.54 euroga. It’s a small step for oligarhy, but a giant leap for financial education. Nagu ütles Neil Armstrong.

Viimastel nädalatel aktsiaturgude kukkumise (ja internetipanga punase värvi) valguses olen vaikselt aru saamas, kui ebaoluline see pealiskaudne “kursis olemine” on. Eriti veel aktisahindade vaatamine, mis on kahjuks siiani minu “hobiks”. Keegi ütles kunagi tabavalt, et ega’s noores metsas igapäev käimine tal kiiremini kasvada ei aita. Sama kehtib ju ka aktsiaportfelliga. Ta kõigub niikuinii, parem lase tal istuda ja “kasta” väikeste summadega pidevalt. Nii kaotad vähem und ja saad tähelepanu teistele asjadele suunata.

Kuna ka mina olen investeerimiskonto kasutaja, nagu ilmselt sinagi, siis peab igal aastal deklareerima ka tulud (isegi kui midagi müünud pole). Minul on see veel tegemata, sest hirm suure ja kurja Maksuameti ees pani stardijoonel põlved värisema ja piss tuli püksi. Homme on minuga stardis ka Taavi Rõivas, kelle sõnul kestab tuludeklaratsiooni tegemine vaid kolm minutit, ja saab teha lausa lennujaamas. Eesti on ikka üks vägev riik. Palju õnne meile kõigile!