Soolaleivapidu

Tere, kas Andreasega räägin?

Jah, Andreas kuuleb.

Väga tore! Mina olen Uimo ettevõttest EiViitsi OÜ. On teil hetk aega?

Oleneb mille jaoks?

Noh, et esimest blogipostitust kirjutada.


Nii siin on siis nüüd mu eilsed kulutused. 1kg mandariine, veisemaksapasteet, 2 pakki võid, 4 banaani, kaerahelbed, kanafilee, külmutatud juurviljad, Nio aktsiad ja sepik. Peaks vist kõik olema. Aa, patareid ka. Köögikaalu jaoks.

Kui veel aru ei saanud – Andreas, nii ei ole viisakas -, siis siia hakkan nüüd igakuiselt oma rahaasjadest kirjutama. Väga ausalt, diletantlikult ja ilmselt igavalt. Aga you know, nagu Warren Buffett ütles, et… noh…tead küll…alguse asi.

“Jälle üks rahatark, no tore on!” kuulen kaugelt publikust kedagi hüüdmas. Hääle järgi tundub nagu Koit Toome, aga kindel ei ole. Äkki on hoopis Rahakratt. Okei, nüüd võttis jala värisema veits.

Miks ma seda kõike teen? Hea küss. Ühel õhtul kui vanemal õel läbi videokõne pensionifondi aitasin vahetada – sest mina olen ekspert, vaata ette Viisemann! – tuli tuppa mu väike õde, viskas pilgu ekraanile ja hüüdis raske ohke saatel: Jälle see pensionivärk!

Ja siis – nii on vist kirjanduses popp öelda – ma hakkasin mõtlema, et miks ma tõesti raha peale nii palju mõtlen. Vastus väga lihtne: sest varem ei mõelnud. Lapsepõlves sai vanemate käest ikka taskuraha lunitud, et Rimist tükk pitsat ja limonaadi osta, või viis eurot sõbrale sünnipäevkas kinkida. Aga kui kuu lõpus olid alles vaid tühjad pappkarbid, need plastaknaga, millega minu teada veel aktsiaturgudel tehinguid teha ei saa, siis oli küll natuke kurb tunne. Aga midagi teha ka ei osanud. Ema oli pank. Isa oli pank. Ja kuu lõpus oli pank kinni või vähemalt arvas nii mu moraalne kompass, kes ei raatsinud rohkem küsima minna. Vahest oleks pidanud, vahest mitte? Ei tea. Mis oli, see oli. Täna olen siin ja kirjutan. Aitäh, kui veel siin oled ja lugeda viitsid.

Ühesõnaga rahaharidus oli kehv mis kehv ja mõte no isegi mitte ei liikunud investeerimise poole. Kui siis ainult korraks, ja sedagi vaid kadedusest teiste, rikaste suhtes. Oh, oleks mul vaid too Bentley Continental GT , mis ma siis küll kõik ära teeks. Tähed tooks kindlalt taevast alla.

Aga Andreas, I get the wannabe Tony Robbins vibes, aga räägi nüüd ausalt, kust see raha tuleb?

Aa oot, mis sellest peab ka rääkima v? Nagu avatult ja mingi ausalt v? Aa siis ma ei taha.

Ok fain. Suvel käisin Eestis ukselt uksele Tartu Ülikooli Lastefondile annetusi kogumas. Kõige vingem suvi mu elus ja lisaks laste aitamisele teenisin ka natuke taskuraha, mida kõrvale panna. Hetkel töötan esimesel “päris” töökohal, mis on tekitanud keskmise ja stabiilse sissetuleku, millest igakuiselt säästan osa investeerimiseks. Osa kannan ka oma meelerahu kontole, mida on plaanis kasutada aid hädaolukordades. Tead küll nagu Rich Dad, Poor Dad ja Dave Ramsey kõik soovitavad. Poiss võttis õppust lõpuks. Samuti olen väga tänulik oma vanematele ja vanavanematele, kes minu ülikooliõpingute ajal minu kogumishoiusesse väikest toetust poetasid, et minul hiljem meel kergem oleks.

Kõikidest nendest allikatest olen hetkel säästmisesse ja investeerimisse suunanud umbes 7000 eurot. No mida perset! Normaalne spoiled kid ju. Tahab siin mingiks eeskujuks ja motivatsiooniks olla ja siis lajatab seitse tonni lauale. Aga mis siis kui mul on ainult 140€? Või 7€. Fair point. Mina vaataks seda selle nurga alt, et igaüks alustab kuskilt ja kõige tähtsamad ongi väikesed sammud edasi ja head rahaga seotud harjumused. Seda tahangi vist selle blogiga natuke edasi anda. Rahaga paremat ümberkäimist ja häid harjumusi. Kui ma loll olen, võib sellest seitsmest tonnist paari kuu pärast alles olla pool, veerand, 7€. Ja samal ajal võib Katre Rakverest või Meelis Võrust oma algsest seitsmest kopikast teha 100€ ja ta ongi võitnud.

Seega kutsun teid kõiki kannatlikke, kes te siiamaani lugenud olete kaasa elama minu naiivsusele, praktilisusele, pealehakkamisele ja teadmistehimule siin suures rahamaailmas. Kui kasvõi üks inimene tänu sellele blogile 5 või 10 aasta pärast paremaks rahakratiks saab, siis on minu missioon siin täidetud.

Sissejuhatus sai selline. Järgmiseks korraks meenutan ristkorrutist, võrrandeid ja integraalarvutusi, et kõik need kulud/tulud siia ilusti kirja saaks pandud. Peace out!