Valed, valed ja veelkord valed

Mina HUYA ja PDD aktsiaid hoidmas

Tere, sõbrad!

Tore teid jälle siin näha. Juuli on käes, autosalongi termomeeter näitab 45 kraadi ja autosse istudes kõrvetan käsivarre turvavöö metalltüki külge ära. Eesti suvi!

Saabunud on aeg, mil inimesed roomavad internetinurkadest välja päris tänavatele, et Rotermannis aperoliaurudes Shanoni nelja akordi saatel hüpelda või Hobujaamas lõunast trammi oodates jäätist varruka pealt limpsida. Energia on igaljuhul teine ja see on vahva. Iseasi kauaks seda veel kestab.

Olen viimastel nädalatel saanud natuke tagasisidet selle blogi kohta (loe: kaks inimest ütlesid kolm lauset) ja nii tore on kuulda, et huvilisi ikka on. Kuna ma arvan, et 99% lugejatest mingit kommentaari/tagasisidet ei jäta, siis tegelikult mul pole õrna aimugi kui palju teid, rahasõpru, kokku on. Siin jälle väike väljakutse sulle, kes sa loed: anna julgelt märku, mis sulle meeldib ja mis mitte, mida võiks muuta ja mida jätta. Let’s make feedback great again!

Räägime nüüd rahast ka.

Alustuseks pean midagi väga olulist üles tunnistama. Nimelt olen teile järjepidevalt valetanud, kui palju mul raha on. Hea algus, kas pole? Kuhu su mõte praegu läks? Et Andreas on kogu aeg tünga teinud ja tal pole pennigi? Või et teades teda, teeb ta praegu ka tünga ja tegelt on miljonär? Et Andreas otsib lihtsalt feimi? (viimase puhul pean sulle kurbusega tõdema, et blogid on praegu vist viimane koht, kust feimi otsida).

Asi on lihtsalt selles, et kuna suurem osa minu praegustest investeeringutest on tehtud eraisiku alt, siis senini arvutasin oma net wöörthi ilma tulumaksu maha arvutamata, mis tähendab, et tegelikult olen 20% vaesem, kui arvasite. Päris elus tähendab see nüüd seda, et trollis pean hakkama jälle inimestele istekohta pakkuma ning instapildid Vapiano õhtusöökidest pean asendama klõpsudega tatrapudrust ja kurgisalatist. On hullematki juhtunud.

Parandatud puhasväärtus. Kurb on küll seda numbrit väiksemana näha, kuid see on tõe hind.

Kuidas ma oma puhasväärtust arvutan?

Puhasväärtus saadakse, kui varadest lahutatakse kohustused. Varad on näiteks aktsiad, kinnisvara, võlakirjad, raha, kuld jne, ehk kõik, mis sulle raha sisse toob. Kohustused on näiteks võlad, maksud jne, ehk kõik, mis raha su taskust välja viib. Kuna mul hetkel võlakohustusi ei ole, siis liidan kõik oma varad kokku ja saangi oma puhasväärtuse. Eraisiku varad korrutan 0,8-ga, et tulumaks maha arvestada (noh, tead küll, see suur vale, millest ma just rääkisin).

Juuni tulud: 1397€

Juuni kulud: 481€

Väljas söömine jällegi kõige suurem kulu. Andreas, sa pole midagi õppinud.

Juuni investeeringud:

TSM1T – Tallinna Sadam. Seda ostsin mõttega hakata üles ehitama dividendiportfelli. Hetkel tundub, et koroonast on taastutud päris tublisti ja kuna tegemist on riigifirmaga, siis võiks kindlust olla natuke rohkem, et päris põhja ei lähe. Kõige olulisem parameeter oli muidugi, see, et Rahakratt kirjutas sellest 😀

Kas Wise’i IPOst võtsin ka osa? Ei võtnud. Miks? Ootan veel natuke. Ei välista, et millalgi hiljem ostan.

Krüptoraha – sellest kirjutan allpool pisut pikemalt

Jutu jätkuks panen siia ka pildi kõikidest oma praegustest investeeringutest, et teil (ja mul endal) parem ülevaade oleks.

Eraiskuna ostetud üksikaktsiad.
NIO – Hiina elektriautotootja; SAB1L – Siauliu Bank: Leedu pank; TKM1T – Tallinna Kaubamaja; TSM1T – Tallinna Sadam; HUYA – Hiina videomängude striimimisplatvorm; PDD – Hiina e-kaubandusplatvorm
Eraisiku LHV Kasvukonto fondid.
AASI – Aasia arenevate riikide firmad; ESP0 – e-spordi firmad; INRG – rohelise energia tootjad; XCHA – Hiina 500 suurimat firmat
Eraisikuna ostetud Sileni osakud Funderbeamis.
Mugav on see, et Funderbeami saab LHV netipangaga ühendada ja siis kõike ühest kohast näha. Silen on siis eesti firma, kes toodab kontoritesse ja avalikesse ruumidesse helikindlaid bokse, kus sees saab töötada/helistada.
Ettevõtte alt ostetud üksikatsiad.
CPA1T – Coop pank; SAB1L – Siauliu pank

Nagu näha, siis on mul kogu krempel hetkel LHVs. Sealt ostan aktsiaid (nii Balti börsil kui ka USA börsil). Nii ettevõttena kui eraisikuna on LHVs Balti aktsiate hoidmine ja ost/müük tasuta. USA aktsiaid ostes on eraisikul ostes/müües teenustasu 0,14% tehingu väärtusest, minimaalselt 9 € ja aktsiate hoidmine kuni 50 000€ portfelli ulatuses tasuta. Ettevõtte all USA aktsiaid hoides rakendub igakuine tasu 0,01% portfelli mahust, minimaalselt 2€. Ost/müük tehingutasud on samad, mis eraisikul.

Kuldreegel on tavaliselt see, et investeerimisel peaks tasudeks kuluma maksimaalselt 1% tehingu suurusest. Ehk siis LHV kaudu USA börsi aktsiaid ostes peaks tehingu suurus olema minimaalselt 900€ (900st eurost 1% = 9€). Kuigi eelmises postituses kirjutasin, et sihin USA dividendiaktsiaid, siis praegu kaldun pigem ikkagi Balti börsi poole, sest vaba raha on hetkel vähe.

Juunikuu oli minu jaoks märgilise tähendusega kuna tegin ka oma esimese krüptotehingu (ilmselt veel vara seda “investeeringuks” nimetada). Pärast pikka arutelu ühe tuttavaga, kes ise teemast väga huvitub ja on oma raha erinevatesse krüptorahadesse sisse pannud, otsustasin ka käe valgeks saada. Tegin eraisiku konto nii Binance kui ka Change äppis (viimane on eesti firma) ja ostsin esimeses kahte krüptoraha: Ethereumi ja AAVEt ning teises Cardanot. Miks ma kahes eraldi äppis olen? Kõige lihtsam vastus on see, et suurest õhinast ostsin algul Change’is Cardanot ja siis avastasin Binance’i, kus valik on suurem.

Eks eraisikuna krüptosse investeerimine nõuab rohkem tegemist ja jälgimist kui ettevõtte alt (sest iga ostu ja müügitehing tuleb kirja panna, et hiljem tuludeklaratsioonis õige tulumaksu arvestus teha), kuid kuna mul praegu ettevõttel sissetulekuid pole, siis hakkasin eraisikuna pihta.

Krüptoalaseid teadmisi kogun vahelduva eduga Youtube’st (kanal: Bitboy Crypto) ja loen ka hetkel David L. Shrieri raamatut “Basic Blockchain” Ma arvan, et plokiahela tehnoloogial on väga suur potentsiaal muuta kogu majandust ja inimeste igapäevaelu, alustades tarneahelate jälgimisest kuni digitaalsete kunstiteosteni. Kuna ma ise olen krüptoteemadel veel väga algaja, siis oleks tore kellegagi mõtteid põrgatada, kes kogenum või kes ka samamoodi alustab ja teemast huvitub. Let me know, kui sa tahad deidile minna. Tatrapuder on minu poolt 🙂

Palavate ilmadega on mõnus võrkkiiges raamatut lugeda. Minu järgmine lektüür on Kristi Saare kirjastuse poolt välja antud “Raha psühholoogia”.

Mis raamatut sina loed? Hääd suve ja hääd lugemist! And don’t forget: Elämä on laiffi ja musi püksi!