Maikuu kokkuvõte

Tere taas, sõbrad!

Lehekuu on selleks aastaks seljataga ning lõpuks on aeg roostes grillvardad traatharjaga üle tõmmata ja sääseparve sees naabri muruniiduki müra saatel poolkõrbenud lambavorste nautida. Ahh, suvi!

Kuiv varasuvi on mulle kui allergikule mõjunud kenakesti väsitavalt. Energiatase on olnud kohati sama volatiilne kui Dogecoin ja silmad sama punased kui mu aktsiad LHV netipangas. Esimese vastu aitab uni, aga teist saab ravida vist ainult kannatus.

Kuu lõpust meenub veel vestlus õega teemal kui palju ta peaks investeerimiskontole raha kandma. Oleme kokku lepinud reeglis, et teeme summa, mis tal kuu viimaseks päevaks kaardile jääb, pooleks. Ühe poole paneme säästukontole säästma ja teise poole Kasvukontole kasvama. Kuna maikuus sai rohkem linnas koolis käidud, siis kulus tal ka arusaadavalt rohkem raha, mistõttu oli kõrvale pandav summa lõpuks tervelt 2€. 1€ sinna, 1€ tänna. Nii see rahapuu kasvab.

Mina hooliva (loe: nõmeda) vennana tahtsin, et see number muidugi suurem oleks, kuid jätsin ruttu oma jonni. Alguses pole ju tegelikult tähtis kui palju noor kõrvale paneb/investeerib, vaid see, et ta seda teeb. Tuleviku peale peab muidugi mõtlema, aga kui mõnusate teksade asemel sunnib vend raha pidevalt kellelegi Vanguardile andma, siis kaob õel mott ikka õige ruttu ära. Sorry, I feel you.

Räägime nüüd numbritest:

Tulud: 1397€ –

Terav silm vahest märkab, et arv on suuremaks paisunud. Lihtne põhjus: nafta hind tõusis ja seega sain kohaliku tankla voolikuhoidjana palgakõrgendust, mis maksti seekord Shibacoinides. Nüüd ootan põnevusega, kas homme saan selle eest teha esimese korteri sissemakse või pean kuu lõpus abi otsima sms rahalt. Eks siis järgmises blogipostituses saab teada.

Kulud: 555€ –

Suurim osa kulutustest läks, nagu ikka, toidule: 155€ väljas söömisele ja 145€ toiduainete ostule. Linnas tööl käimine ei mõju selgelt rahakotile hästi. Üks asi, millele juunikuus tähelepanu pöörata.

Investeeringud:

TKM1T – See ost tuli kohe pärast Raha-Jaagu aktsiate 2.0 raamatu läbi lugemist. Mõtlesin nüüdsest rohkem dividende maksvate aktsiate poole vaadata ja tegin esimese sammu sinna suunas. Kas Kaubamaja aktsia just see kõige õigem otsus oli, ma ei tea, aga vähemalt on algus tehtud. Järgmistel kuudel mõtlen ka USA börsi dividendikuningate poole sihtida.

Silen – Suurendasin oma osalust ilusa ümmarguse 1000 osakuni. Maikuu jooksul on osaku hind pigem alla vajunud, kuid hoian ikka edasi. Bokside rendi projekti edasi arenedamine ja rohkem USAsse laienemine annavad mulle kindlust (loe: lolli mehe lootust), et sügisest võib osaku hind 6.5€ tasemele taastuda ja edasigi ronida. See viimane on väga tugeva analüüsi tulemusel kujunenud lause ning ma loodan, et Investor Toomas seda ka märkab ning oma järgmises arvamusartiklis ära märgib.

Pilt on illustreeriv, aga see-eest sulatõsi.

Kui sa oled juba mõnda varasemat minu postitust lugenud, siis ilmselt tead, et investeerimisnõu siit otsima pole mõtet tulla. Ma arvan, et finantsteadmisi leiab siit ridadelt vähem kui Marko Tasase küljest päris lihaseid. Ja tegelikult ei ole mul ka mingit soovi kedagi õpetada. Mul on lihtsalt hea meel, kui üks või kaks lugejat märku annavad, et ma mingi väikse investeerimispisikuga neid nakatanud olen ja ongi korras. Õnne jaoks polegi rohkem tarvis. Ja kui veel selle õnnega korteri üüri ka maksta saaks, no vot siis oleks idüll.

Traditsiooni kohaselt lisan siia lõppu, halbade naljade järel, oma puhasväärtuse, mis peaks ideaalis tekitama sinus, lugeja, reaktsiooni weird flex, but okay. Flexime siis koos läbi juuni ja näeme jaanipäeval lõkke ääres! Tšaubakaa ja musi püksi!

Sel kuul on number madalam. Kas ka minu enesehinnang? Ei, ütles Andreas, ja pühkis silmanurgast pisara.