Septembri kokkuvõte

Tere, sõbrad! Teie ikka veel siin. See valmistab mulle ainult rõõmu. Heitke jope seljast, võtke istet ja tõmmake hinge. Ei, ärge muretsege, meil ei lähe siin kaua. Räägime natuke rahast, rahatarkusest ja investeerimisest. Kuidas palun? Jah, kohvi ja küpsised on tasuta. Ja tualetid on uksest välja ja kohe paremale. Okei, järgmine slaid palun.

Tulud: 1397€

Septembrikuu tulu tuli peamiselt Tallinnas punaste rattateede maha värvimisest. Minu arust saime tööga imehästi hakkama. Mis te arvate? 🙂

Kulud: 651€

Jah, see on jälle üle selle maagilise 600€ piiri, aga ma ei nuta. 180€ sellest summast läks igaljuhul õigesse kohta.

Istun praegu maal vanaema juures köögilaua taga ja nuuskan vana maja tolmust vesist ja punast nina. Spotifyst mängib Fools Gardeni Lemon Tree. Eile vedasime lauda juurest puid tuppa. Murutraktorit kuurist välja ajades hüüdis vanaema lõbusalt: “Mina sõidan!” Puuriida kõrval seistes silmast saepuru välja nuttes pidime vaeva nägema, et vali tuul meid ümber ei lükkaks. Õnneks on vanaema kahe jalaga maa peal. Mina seevastu olen papist poiss. Ja sellest ma rääkida tahangi.

Ma arvan, et see ongi minu suurem eesmärk. Olla papist poiss. Sest papp annab vabaduse. Papp annab vabaduse teha, mida ma tahan, millal ma tahan, kellega ma tahan, nii kaua kui tahan. Papp annab võimaluse osta kõike seda, mida ma ihkan: Rolex, iPhone 13 Pro Maxxx, Gucci plätud ja Mercedes S-klassi kupee. Ja siis aru saada, et mul ei ole neid vaja. (Okei, gucci plätud jätaks ikka alles. Aitäh.). Papp annab võimaluse olla uudishimulik. Avastada NFTsid, käia jiu-jitsu trennis ja külastada Sigulda köisraudteed lihtsalt sellepärast, et sa ei viitsi selle kohta ainult internetist lugeda.

Kui sa nüüd seda loed ja arvad, et Andrease jaoks on raha kõige olulisem asi elus – perest, sõpradest ja rösterist tähtsuselt eespool -, siis on sul täiesti õigus.

Olen aru saanud, et praegu on väga popp olla investorist stand-up koomik ja stand-up koomikust investor. Ostes ühe Balti börsi aktsia ja poetades instagrami stoorisse väikse nalja, oled kohe ametlikult investor ja koomik valmis. Tänapäeval in kõik nii kuradi lihtne, et natuke hakkab eelmistest generatsioonidest kahju. Kalurikolhoosis töötades ei olnud vanaemal võimalik PR Foodsi aktsiat osta, veel vähem sellest TikToki postitada. Mõelda vaid, kui kolhoosi seinal oleks olnud üks imetelefon, millel kaamera küljes, ja töötajatel oleks olnud õigus üks kord päevas telefonikarbi juurde minna ja üks tiktok teha. Rohkemate tiktokkide korral oleks töötajat oodanud vastav karistus, sest see aeglustaks töötempot ja efektiivsust. Tiktokke oleks tulnud seinast seina. Mõned räägiksid oma sugupuust, teised teeksid tutoriali kuidas koort lahutada, ja kolmandad tantsiksid Heli Läätse uusima laulu saatel. Oh neid vanu aegu.

Mõni aeg tagasi küsis üks sõber minult suure imestusega, et Andreas, miks sa ei ole stand-up koomikuks hakanud. Sa teed niivõrd hästi nalja ja see sobiks sulle suurepäraselt! Tõstsin selle peale pilgu üles ja vaatasin peeglisse, kust see sama sõber mulle otsa vaatas. Olin temaga täiesti nõus. Täpselt sama on mulle ka öelnud teised sõbrad, keda olen huvitaval kombel kohanud ainult avalikes tualettruumides käsi pestes.

Tahan öelda, et kõigeks on aega küll ja veel. Kas ma hakkan stand-up koomikuks? Võibolla. Kas ma hakkan õpetajaks? Võibolla. Kas ma hakkan muusikuks? Võibolla. Kõigi nende mõtete realiseerimiseks on aega küll, kuid valdav suhtumine ühiskonnas on see, et aega pole. Tuleb ruttu üks asi valida ja seda võimalikult kaua ja enesekindlalt teham, et jumala eest keegi sind kaubanduskeskus üleoleva pilguga piidelda ei saaks, küsides oma silmadega: Noh, sa mingi luuser v?

Jah, ma elan oma vanemate juures. Jah, ma lähen oktoobris ajateenistusse ja jään selleks ajaks palgatööst ilma. Jah, mul on ainult bakalaureusekraad. Jah, mulle meeldib võisai rohke või ja doktorivorstiga. Ei, ma ei käi igal hommikul jooksmas. Ning ei, ma ei tea, kelleks ma saada tahan. Aga ma tean kohe kindlasti, et rahatarkus ja investeerimine aitab mul iga päev lähemale jõuda hetkele, mil seisan teisipäeva hommikul akna all, vaatan vastasfalteeritud tänavale, võtan suure ampsu vorstivõileivast ja küsin endalt, mis raamatut ma täna loen.

(P.S. Ema, kui sa seda loed ja, sarnaselt eelmisele korrale, muretsed, et kas mul on ikka kõik hästi, siis ütlen sulle, et jah, kõik on korras. Ära muretse. Sinu poeg otsib oma kohta siin maailmas ja proovib seda leida läbi kirjutamise.)

Pika vaikuse katkestab kolm valju köhatust tagumisest reast.

“Vabandust, mina ostsin pileti investeerimisloengule, mitte mingile heietamiskonverentsile. Kas te oma investeeringutest ka räägite v?”

Ah, jah… Okei. Järgmine slaid palun.

Investeeringud:

Silen – Septembris toimus privaatne rahastusvoor, mis pakuti vist ühe päevaga pea kahekordselt üle. Võtsin ka osa. Märkisin 500€ ja lõpuks anti poole vähema eest osakuid. Pole üldse hullu. Ega mul praegu vaba raha suurt polegi. Hea seegi. Ja päriselt on tore näha, kuidas Eesti oma väike firma areneb ja aina suuremaks paisub.

Gary Vee Twelve and a Half Book NFT – “Misasja?” kuulen paljusid teist küsimas. Eelmises postituses mainisin põgusalt, et sain ka NFTde maailmas käe valgeks. Siin see nüüd siis on. Kui sa soovid teada, mis asi see NFT üldse on, siis soovitan väga Dividendiinvestori artiklit selle kohta. Lühidalt öeldes on see NFT seotud Gary uue raamatuga. Kui ostsid teatud kuupäeval vähemalt 12 tema raamatut, saad peagi kingituseks ühe NFT. Iga edasise 12 raamatuga saad lisaks ühe NFT. Mina ostsin 60 raamatut ja ootan seega 5 NFTd. Kõlab nagu scam? Kui ma asja poleks rohkem uurinud, siis minu jaoks kõlaks küll. Ja seda on Gary Vee ka korduvalt öelnud, et 99% NFT projektidest ei jää 5 aasta pärast püsima (olgu nad siis skämmid või lihtsalt nõrgad projektid). Gary Vee sulest saab NFTde kohta lugeda veel SIIT

Enefit Green – Märkisin aktsiaid ja võtan IPOst osa. Miks? Roheenergia on teema praegu ja ka tulevikus. Tegu Eesti firmaga ehk tore on kodumaist toetada. Dividendideks makstakse 50% eelmise aasta puhaskasumist. SIIN on nende pressikonverents. Kõik toredad selge jutuga mehed, aga see on vist üks kõige cringe‘maid (amazing grammar!) pressikonverentse, mida vaadanud olen. Host jättis natuke soovida. Eriti lõpus.

Müük:

Tallinna Sadam – Ajateenistuse ajaks on vaja rahalist puhvrit ja seetõttu müüsin kõik aktsiad maha. Ma arvan, et see aktsia on hea näide selle kohta, et mul ei ole veel selget investeerimisstrateegiat, sest pärast müüki sain aru, et tegelikult polnud mul mingit soovi seda pikemalt hoida. Mingit kasvu sealt viimasel ajal ei tulnud ja ilmselt lähikuudel ei tule ka ning dividend oleks ka vist päris väike olnud. Igaljuhul ma ei kahetse, et aktsiad maha müüsin. Samas nüüd proovin oma järgmistes ostudes rohkem strateegiline olla.

Lõpetuseks üks minu arvates väga positiivne ja tore uudis sellest, kuidas rahatarkus hakkab vaikselt jõudma igasse Eesti nurka: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/177-opetajat-ule-eesti-hakkasid-rahatarkust-oppima/

Võimalik, et ajateenistuse pärast pean oktoobrikuu kokkuvõtte pisut edasi lükkama, aga ma loodan, et tei ei nuta. Ootan huviga kuidas hakkan neil kaheksal kuul majandama oma 115€ suurust kuupalka. On mingeid soovitusi kuhu kõik see suur raha paigutada?

Olge mõnusad, elämä on laiffi ja musi püksi!

Teie Andreas

Augustikuu kokkuvõte

Tere, sõbrad!

Tore teid jälle siin näha. Jah, jäin hiljaks. Nii Arco Vara aktsiate ostmisega kui ka siinse blogipostituse kirjutamisega. Pean ausalt ütlema, et september koos oma koolistressi ja liiklushullusega saabus nii kiiresti, et ma ei mäleta augustist enam suurt midagi.

Alustame lihtsamatest asjadest ja vaatame, mis veel meenub:

Tulud: 1292

Kulud: 446

Investeeringud:

Krüpto – Ethereum, Cardano

Siauliu Pank – ostsin 3900 aktsiat uudise peale, et nad ostavad oma aktsiaid tagasi. Ei, mul ei tekkinud lambist 3000€ juurde. See raha tuli varasemast COOP panga osakute müügist. Olles kuulnud ja lugenud, kui palju väärtust buyback aktsionäridele tuua võib, mõtlesin, et ostan siis osakuid juurde. Hind peaks ju tõusma. Tegelikult tuli välja, et tegemist on lükkega, kus Siualiu ostab 600 miljonist ringluses olevast osakust vaid 1 miljon tagasi, et anda need oma töötajatele, kes need siis hiljem maha müüvad. Pärast seda uudist aktsia hind tõesti tõusis natuke, kuid mingit to-the-moon kasvu ei tulnud. Ehk siis kokkuvõtteks: loll otsus, mis sai tehtud ühe argipäeva hommikupoolikul kontorilaua taga istudes seda uudist lugedes.

Andreas: Ma ei tee kunagi ühel hetkel/uudisel põhinevaid emotsioonioste.
Mida elu näitab:

Tunnen, et tegelikult on saabunud ka selline teatud madalseis, kus olen endalt pidevalt küsinud mis one elu mõte kas ma ikka tahan seda blogi edasi kirjutada (look at this poor boy fishing for compliments) ja mis mu rahaline eesmärk ikkagi lõpuks on. Miks ma seda kõike teen?

Ma arvan, et üks probleem (õnneks ainuke minu elus) ongi selles, et ma ei ole oma eesmärke selgelt paika pannud. Ja seepärast teengi selliseid emotsioonioste nagu ülalmainitud Siauliu aktsiate ost. Mäletan, kuidas Rahakratt kirjutas juba oma esimeses blogipostituses 3 eesmärki, mida ta sel teekonnal saavutada tahab. Kui õigesti mäletan, siis üks eesmärk oli 500€ passivset sissetulekut iga kuu ja kui ta kuu kokkuvõtet tegi, siis olid need numbrid alguses mikroskoopilised. 2€, 5€, 9€ jne. Aga kuna tal oli eesmärk paigas, siis jäi ta endale kindlaks ja pani edasi.

Okei, mis su point on Andreas? Pane ka oma eesmärgid siis siia kirja ja ära nuta. Jah…Sellega on nüüd nii, et ma otsustasin eesmärkide seadmist lükata edasi järgmise aasta juuni-/juulikuusse, sest siis olen ajateenistusest tagasi ja ei ole seda kaheksakuist segavat faktorit, mis sissetulekule ja eluplaanidele käe ette paneks. Kuidas sul eesmärkide seadmisega on? Kõik kõik on paigas või uitad ilma sihita ringi?

Jätkame viljakuu investeeringutega:

3. sammas – See pidavat olema Eestis eraisikule kõige parem (maksusoodsam) investeerimisinstrument. Avasin minagi eelmisel omale kolmanda samba, et pensionieale lähenedes pisut varem ja parematel tingimustel sambast väljuda saaks. Iga kuu olen mõelnud, et peaks sinna raha juurde panema, kuid pole selleni jõudnud. Peamiselt tänu oma lollusele ja laiskusele. Augustis kandsin nüüd sinna 50€. Ühekordselt. Jah, ega see palju ei ole, aga alustuseks hea seegi. Augustikuus tutvustasin 3. sammast ka ühele sõbrale, kes mind ennastki motiveeris sinna rohkem raha regulaarselt kandma. Noorena, keset NFTde, aktsiate ja krüptovaluutde rallit, ei ole mitte lihtne aru saada indeksfondi järjepidevuse jõust. Proovin seda harjumust endas rohkem tekitada.

Puhver – Oktoobris lähen ajateenistusse ning soovin, et seal oleku ajal jätkuksid minu regulaarsed kanded kasvukontole, meelerahufondi ning õe kasvukontole. Seepärast on praegune aeg kuni oktoobrini investeerimisfrondil üpris rahulik. Ma pean ennast üpris kehavks planeerijaks, kuid kui mul mõte pähe tuli enne oktoobrit rahaline plaan paika panna, et kaitseväe ajal kõik kaetud oleks, olin ikka natuke uhke enda üle küll. Kõik algab väikestest sammudest ja minu jaoks oli otsus see puhver tekitada järjekordne tähtis samm oma rahaasjade planeerimises.

Silen My baby boy. Teate seda tüüpi last, kes võib ükskõik mis pahandust teha, aga ta ema armastab ja poputab teda ikka, kuni selleni välja, et ta ei pruugi mingi hetk enam arugi saada, et midagi väga valesti on? Novot mina olen see ema ja Silen on see laps. Kui mul oleks praegu 10 000€ vaba raha, siis ma paneks vist kõik sellest Silenisse. Miks? Sest mu hommikune kohvipaks ütles nii. Tunne on lihtsalt selline, et laiem tähelepanu hakkab vaikselt nende peale liikuma, suuresti just tänu nende silenbooking teenusele, ning et nende tooted saavad õige pea osaks meie uuest normaalsusest. Lisaks kõigele on nende toote kvaliteet niivõrd hea. Et suurlinna suminas leida vaikne nurgake, kus keskenduda või oma järgmisest narkodiilist rääkida, läheb päris kaua aega, kui see üldse õnnestub. Silen lahendab selle probleemi minu arvates suurepäraselt. Esimesed boksid on muide juba Tallinnas üleval. Mingi 10€/h küsivad vist. Mis sa arvad, oleksid nõus maksma sellist hinda?

Siinkohal siis muidugi disclaimer, et oman Sileni osakuid (duh!) ja ei ole mingit influenceri pappi Endrus Argelt saanud, et seda siin kirjutada (kuigi see oleks päris cool. Psst, Endrus! Äkki teeme mingi diili?)

Kuna kirjutan seda septembri teises pooles, siis saan juba saladuskatte all öelda, et sisenesin ka NFTde maailma. Selleks helistasin LHVsse. Vastu võttis väga viisakas neiu, kellele ma hakkasin rääkima oma ambitsioonidest saada Eesti esimeseks finants influenceriks, mille peale neiu mind kohe katkestas ja teatas, et ma olen ammu rongist maha jäänud. Rahakratt, Raivo Hein, Jaak Roosaare ja Henrik Ojamaa on ammu juba sel laval. Mina pidavat alles garderoobis jopet nagisse riputama. Ei saanud sellest naljast täpselt aru, aga küsisin, kas laenu saab. Neiu ütles, et ikka saab ja nii ma siis võtsingi Noore Pere laenu, mille panin kõik NFTdesse. Nüüd elan siin soojas päikesepaistelises nurgakeses Laagna tee viadukti all ning ootan pingsalt, mil keegi mu digipildikese 2 miljoni eest ära ostaks. Räägime sellest lähemalt järgmises postituses (kui ma veel elus olen).

Siia lõppu veel traditsiooniks saanud flex machine, ehk minu puhasväärtus. Ilma selleta oleksin ma eikeegi. Sellest numbrist sõltub minu emotsionaalne heaolu ja ego suurus ning näitan seda ilmselt nii kaua, kuni ma aru saan, et see ei tähenda mitte midagi.

Musi püksi ja elämä on laiffi!

Andreas