Augustikuu kokkuvõte

Tere, sõbrad!

Tore teid jälle siin näha. Jah, jäin hiljaks. Nii Arco Vara aktsiate ostmisega kui ka siinse blogipostituse kirjutamisega. Pean ausalt ütlema, et september koos oma koolistressi ja liiklushullusega saabus nii kiiresti, et ma ei mäleta augustist enam suurt midagi.

Alustame lihtsamatest asjadest ja vaatame, mis veel meenub:

Tulud: 1292

Kulud: 446

Investeeringud:

Krüpto – Ethereum, Cardano

Siauliu Pank – ostsin 3900 aktsiat uudise peale, et nad ostavad oma aktsiaid tagasi. Ei, mul ei tekkinud lambist 3000€ juurde. See raha tuli varasemast COOP panga osakute müügist. Olles kuulnud ja lugenud, kui palju väärtust buyback aktsionäridele tuua võib, mõtlesin, et ostan siis osakuid juurde. Hind peaks ju tõusma. Tegelikult tuli välja, et tegemist on lükkega, kus Siualiu ostab 600 miljonist ringluses olevast osakust vaid 1 miljon tagasi, et anda need oma töötajatele, kes need siis hiljem maha müüvad. Pärast seda uudist aktsia hind tõesti tõusis natuke, kuid mingit to-the-moon kasvu ei tulnud. Ehk siis kokkuvõtteks: loll otsus, mis sai tehtud ühe argipäeva hommikupoolikul kontorilaua taga istudes seda uudist lugedes.

Andreas: Ma ei tee kunagi ühel hetkel/uudisel põhinevaid emotsioonioste.
Mida elu näitab:

Tunnen, et tegelikult on saabunud ka selline teatud madalseis, kus olen endalt pidevalt küsinud mis one elu mõte kas ma ikka tahan seda blogi edasi kirjutada (look at this poor boy fishing for compliments) ja mis mu rahaline eesmärk ikkagi lõpuks on. Miks ma seda kõike teen?

Ma arvan, et üks probleem (õnneks ainuke minu elus) ongi selles, et ma ei ole oma eesmärke selgelt paika pannud. Ja seepärast teengi selliseid emotsioonioste nagu ülalmainitud Siauliu aktsiate ost. Mäletan, kuidas Rahakratt kirjutas juba oma esimeses blogipostituses 3 eesmärki, mida ta sel teekonnal saavutada tahab. Kui õigesti mäletan, siis üks eesmärk oli 500€ passivset sissetulekut iga kuu ja kui ta kuu kokkuvõtet tegi, siis olid need numbrid alguses mikroskoopilised. 2€, 5€, 9€ jne. Aga kuna tal oli eesmärk paigas, siis jäi ta endale kindlaks ja pani edasi.

Okei, mis su point on Andreas? Pane ka oma eesmärgid siis siia kirja ja ära nuta. Jah…Sellega on nüüd nii, et ma otsustasin eesmärkide seadmist lükata edasi järgmise aasta juuni-/juulikuusse, sest siis olen ajateenistusest tagasi ja ei ole seda kaheksakuist segavat faktorit, mis sissetulekule ja eluplaanidele käe ette paneks. Kuidas sul eesmärkide seadmisega on? Kõik kõik on paigas või uitad ilma sihita ringi?

Jätkame viljakuu investeeringutega:

3. sammas – See pidavat olema Eestis eraisikule kõige parem (maksusoodsam) investeerimisinstrument. Avasin minagi eelmisel omale kolmanda samba, et pensionieale lähenedes pisut varem ja parematel tingimustel sambast väljuda saaks. Iga kuu olen mõelnud, et peaks sinna raha juurde panema, kuid pole selleni jõudnud. Peamiselt tänu oma lollusele ja laiskusele. Augustis kandsin nüüd sinna 50€. Ühekordselt. Jah, ega see palju ei ole, aga alustuseks hea seegi. Augustikuus tutvustasin 3. sammast ka ühele sõbrale, kes mind ennastki motiveeris sinna rohkem raha regulaarselt kandma. Noorena, keset NFTde, aktsiate ja krüptovaluutde rallit, ei ole mitte lihtne aru saada indeksfondi järjepidevuse jõust. Proovin seda harjumust endas rohkem tekitada.

Puhver – Oktoobris lähen ajateenistusse ning soovin, et seal oleku ajal jätkuksid minu regulaarsed kanded kasvukontole, meelerahufondi ning õe kasvukontole. Seepärast on praegune aeg kuni oktoobrini investeerimisfrondil üpris rahulik. Ma pean ennast üpris kehavks planeerijaks, kuid kui mul mõte pähe tuli enne oktoobrit rahaline plaan paika panna, et kaitseväe ajal kõik kaetud oleks, olin ikka natuke uhke enda üle küll. Kõik algab väikestest sammudest ja minu jaoks oli otsus see puhver tekitada järjekordne tähtis samm oma rahaasjade planeerimises.

Silen My baby boy. Teate seda tüüpi last, kes võib ükskõik mis pahandust teha, aga ta ema armastab ja poputab teda ikka, kuni selleni välja, et ta ei pruugi mingi hetk enam arugi saada, et midagi väga valesti on? Novot mina olen see ema ja Silen on see laps. Kui mul oleks praegu 10 000€ vaba raha, siis ma paneks vist kõik sellest Silenisse. Miks? Sest mu hommikune kohvipaks ütles nii. Tunne on lihtsalt selline, et laiem tähelepanu hakkab vaikselt nende peale liikuma, suuresti just tänu nende silenbooking teenusele, ning et nende tooted saavad õige pea osaks meie uuest normaalsusest. Lisaks kõigele on nende toote kvaliteet niivõrd hea. Et suurlinna suminas leida vaikne nurgake, kus keskenduda või oma järgmisest narkodiilist rääkida, läheb päris kaua aega, kui see üldse õnnestub. Silen lahendab selle probleemi minu arvates suurepäraselt. Esimesed boksid on muide juba Tallinnas üleval. Mingi 10€/h küsivad vist. Mis sa arvad, oleksid nõus maksma sellist hinda?

Siinkohal siis muidugi disclaimer, et oman Sileni osakuid (duh!) ja ei ole mingit influenceri pappi Endrus Argelt saanud, et seda siin kirjutada (kuigi see oleks päris cool. Psst, Endrus! Äkki teeme mingi diili?)

Kuna kirjutan seda septembri teises pooles, siis saan juba saladuskatte all öelda, et sisenesin ka NFTde maailma. Selleks helistasin LHVsse. Vastu võttis väga viisakas neiu, kellele ma hakkasin rääkima oma ambitsioonidest saada Eesti esimeseks finants influenceriks, mille peale neiu mind kohe katkestas ja teatas, et ma olen ammu rongist maha jäänud. Rahakratt, Raivo Hein, Jaak Roosaare ja Henrik Ojamaa on ammu juba sel laval. Mina pidavat alles garderoobis jopet nagisse riputama. Ei saanud sellest naljast täpselt aru, aga küsisin, kas laenu saab. Neiu ütles, et ikka saab ja nii ma siis võtsingi Noore Pere laenu, mille panin kõik NFTdesse. Nüüd elan siin soojas päikesepaistelises nurgakeses Laagna tee viadukti all ning ootan pingsalt, mil keegi mu digipildikese 2 miljoni eest ära ostaks. Räägime sellest lähemalt järgmises postituses (kui ma veel elus olen).

Siia lõppu veel traditsiooniks saanud flex machine, ehk minu puhasväärtus. Ilma selleta oleksin ma eikeegi. Sellest numbrist sõltub minu emotsionaalne heaolu ja ego suurus ning näitan seda ilmselt nii kaua, kuni ma aru saan, et see ei tähenda mitte midagi.

Musi püksi ja elämä on laiffi!

Andreas

Juulikuu kokkuvõte

Tere, sõbrad!

Käes on aeg võtta kokku heinakuu rahaasjad, aga räägime kõigepealt raamatutest.

Sain siis juulikuus läbi David Shrier’i raamatu Basic Blockchain. Mulje pärast lugemist on väga hea, sest teema on põnev ja usku mul sellesse on, aga tehnilise poole pealt jään veel ikka nõrgaks. Mis asi on hash või fork või milles täpselt seisneb proof of work – kõigile, kes küsisid (mis on ilmselt 0 lugejat), pean vastuse võlgu jääma. Sellele vaatamata usun, et tegemist nö interneti uue tulemisega (Internet 3.0) ning see jõuab massidesse varem või hiljem.

Antud teema potentsiaali valgustab ka hiljutine Eesti Panga uudis digitaalse euro edukast katsetusest. Antud plokiahel oleks tõenäoliselt kontrollitud keskpanga (näiteks Euroopa Keskpanga) poolt ja seega ei oleks ta detsentraliseeritud nagu on Etehereumi platvorm, kuid samm plokiahela teema populariseerimise poole on sellega kindlasti astutud.

Kel rohkem huvi, siis hakkasin hiljuti vaatama ka Stanfordi kursuste sarja teemal Plokiahel ja Raha, mis tundub andvat sel teemal päris hea baasteadmise. Selle leiab siit.

Olen seda tüüpi inimene, kes kipub lugema seitset raamatut korraga, ja praegugi on mul pooleli juba mõnda aega tagasi soetatud Morgan Houseli (ja Kristi Saare kirjastuse poolt tõlgitud) raamat “Raha psühholoogia“, mis toob lugejani raha ja investeerimisega seotud mõtteteri läbi 20 lühiloo. (Kui laenata tahad, anna teada)

Kaks mõtet, mis mulle senise lugemisega meelde on jäänud. Esimene mõttetera kõlab nii: Pole mingit põhjust riskida sellega, mis sul on ja mida sa vajad, selle tarbeks, mida sul pole ja mida sa ei vaja. Jah, okei, see kõlab nagu õpetuslause, mida öeldakse tagantjärgi tarkusena 58 aastasele Jim’ile, kes on $150 000 krediitkaardi võlas ja sügavas depressioonis. Aga samas pani see mind ka pisut rohkem riski peale mõtlema. Ma arvan, et noorena peab riskima, millal siis veel kui mitte praegu, aga peab riskima varadega, mida sa oled valmis 100% kaotama. Minu puhul ei tähenda see edasipidi seda, et müün enamus positsioone maha, et end paremini tunda vaid keskendun rohkem Meelerahufondi suurendamisele, et turu languse ajal aktsiaid müüma ei peaks hakkama, et leiba osta.

Teine mõte tuli peatükist nimega Mõistlik > Ratsionaalne, mis rääkis oma investeeringute armastamisest. Mõte on pisut pikem, seega panen siia kaks screenshoti:

TL;DR: Firmade valimine, mis sulle tõeliselt meeldivad (hea toode/teenus, hea tiim, tehnoloogia, missioon jne) on autori sõnul mõistlikum kui puhtalt numbrite põhjal külm ratsionaalne otsus kuhugi investeerida, sest languse ajal on kaotusvalu suurem, kuna sa “leiad end järsku kaotamas raha millegi pealt, mis sind ei huvita.

Mina, kui üpris emotsionaalne inimene, lugesin sellest peatükist veel välja, et kõik investeeringud ei peagi olema mingi perfektse analüüsiga põhjendatud. Peaasi, et ma suures pildis mõistlikku joont hoian (aka kogu raha Dogecoini!) ja öösel rahulikult magada saan.

Alrighty, aitab küll sellest heietamisest. Räägime rahast ka.

Tulud: 1503€

Kulud: 650€

Kasutan kulude jälgimiseks rakendsut Monefy Pro, kus olen igakuiseks kulude laeks seadnud 600€. Miski ei takista mind sellest rohkem kulutama, aga see on hea psühholoogiline piir. See kuu ületasin seda piiri ja peaksin ennast väga halvasti tundma (eks?), aga võtan asja rahulikult ja proovin augustis kulutustega pisut tagasi hoida.

Investeeringud:

Bercman Technologies – Võtsin IPOst osa, kuigi osakuid sain ainult 30. Hea seegi. Osakuid jagati hinnaga 3.4€ ja maha müüsin nad kuskil 8.3€ pealt. Jah, tagantjärgi tarkuse järgi liiga vara, aga noh…it is what it is. Ei saa liiga ahneks ka minna. 144% tootlust on ikka päris okei. Ostsin ja müüsin eraisikuna, kuid kuna tegin seda investeerimiskonto kaudu, siis tulumaksu (veel) maksma ei pea. Kui see sinu jaoks uus, siis loe rohkem siit.

Silen – Eelmise kuu tugevad tulemused andsid enesekindlust (loe: naiivset eneseusku) juurde ning võtsin 50 osakut juurde. Kipun ennast kordama, aga ootan huviga, mis sügisel startivast renditeenusest saama hakkab ja kuidas see tulemusi mõjutab.

TSM1TTallinna Sadam. Selle ostu taga oli kaks põhjust. Dividendid ning positiivsem tuleviku väljavaade turismile ja kaubandusele. Nüüd kolmanda koroonalaine eel tundub võibolla pisut riskantne valik, kuid loodan parimat.

Ethereum – 150€ eest Binance platvormil. Müüsin Change äppis oma 100€ eest ostetud Cardano maha ja kolisin kõik krüpto praegu Binance’i. Lihtsuse mõttes.

COOPMüük, mitte ost. Koroona kolmanda laine kartuses ja Coopi hiljutise raketitõusu valguses müüsin poole oma positsioonist maha. Sarnaselt Jaak Roosaarele pidin nägema seda, et aktsia tõusis pärast müüki üle 20% kuni läbis väikse korrektsiooni ja langes 3.5€ pealt tagasi 3.01€ peale. Pean ausalt ütlema, et selle tehinguga sain esimest korda aru kui palju on investeerimine seotud psühholoogiaga. Pärast müüki tundsin meeletut kahetsust, kui nägin kui palju aktsia veel tõusis. Kui aktsia tagasi langes, tundsin end nagu siseinfot omav CEO, kes võiks kohe-kohe oma investeerimisalase raamatu välja anda. Nüüd, kirjutamise hetkel, kui aktsia hind on jälle tõusnud (3.22€) sügan kukalt ja mõtlen, et kas oleks ikka pidanud müüma. Ehk siis: It’s a rollecoaster but I like it : D

Juunikuu puhasväärtusesse krüptoinvesteeringuid sisse ei arvestanud, seega ausa võrdluse jaoks võib siit u 1300€ maha arvata, aga ka sel juhul on kasvu näha.

Olge terved ja järgmine kuu näeme! Elämä on laiffi ja musi püksi!

P.S. Raamatutest veel nii palju, et alustasin ka Sulev Vedleri teosega “Pestud Miljonid“, mis räägib taasiseseisvunud Eesti rahabossidest ja kuidas nende tegemised tänaseni ulatuvad. Olen alles alguses aga juba on põnev. Kui keegi lugenud on, siis võib muljetada.